download

Tervisliku ja maitsva menüü koostamise põhimõtted Kohila Sipsiku Lasteaias

Kohila Sipsiku lasteaias on tervislikud eluviisid au sees. Õppeaasta jooksul toimub mitmeid tervist toetavaid eluviise kujundavaid üritusi ning tervisega seotud teemadele pööratakse palju tähelepanu ka igapäevategevustes. Näiteks, kui õues on juba piisavalt soojad ilmad, siis magavad lapsed vahel madratsitega õues. Lapsed söövad regulaarselt õues ja söömisesse suhtutakse nagu igasse teisessegi olulisse õppetegevusse. Lasteaia tervisliku ja tasakaalustatud menüü koostab toitumisspetsialist. Alates 2011 a. kuulume ka Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku.

Toit peab olema kindlasti tervislik, aga eelkõige siiski maitsev!

Sipsiku lasteaia menüüsse on valitud toidud, mis on hea toitainete koostisega ja samas ka isuäratavad ja maitsvad. Korrigeerime lasteaias koos kokkadega retsepte selliselt, et lastele toit maitseks ja samas õpiksid nad ka tasapisi erinevaid tervislikke toitusid armastama. Retseptide valimisel püüame end lapse olukorda panna ja mõelda, kas temale see toit võib meeldida. Alles siis hakkame retsepti korrigeerima, lisades sinna toiteväärtust tõstvaid koostisosi, mis toidu ka huvitavamaks ja maitsvamaks muudab.

Kasutame toitudes rohkem köögivilu, puuvilju, marju ja kaunvilju.

Need on toidugrupid, mille kipume üsna tihti oma igapäevamenüüst peaaegu unustama. Sipsiku lasteaia menüüs on köögivilju ligikaudu neli portsjonit, millest kaks portsjonit toorel kujul vahepalana köögiviljaviiludena ja lõuna- või õhtusöögi juurde värske salatina. Ülejäänud kaks portsjonit saavad lapsed lõuna- ja õhtusöögi toitude seest. Puuviljade ja marjade igapäevane kogus jääb umbes kahe portsjoni piiresse, millest ühe portsjoni pakume lastele lõunasöögi juurde ja teine portsjon sisaldub eelkõige magustoidus. Kaunvilju pakume lastele keskmiselt pool portsjonit päevas. Kaunviljadest kasutame herneid, punaseid, valgeid ja rohelisi ubasid, läätsesid ja kikerherneid. Lisame neid suppidesse, putrudesse, pajaroogadesse, kastmetesse, purustatult kotlettidesse ja valmistame nendest ka võileivakatteid. Eelpool nimetatud köögiviljade, puuviljade, marjade ja kaunviljade kogused ei taga veel lapse organismi heaks toimimiseks piisavalt vajalikke toitaineid, kuid loodame veidi ka kodusele tervislikule toiduvalikule, kust laps võiks saada veel vähemalt ühe portsjoni köögivilju, ühe portsjoni puuvilju marjade näol ja nädala jooksul kokku ka ühe portsjoni kaunvilju lisaks! See tähendab, et õhtusöögi supi, salati, prae sisse või juurde võiks kindlasti kuuluda köögivilju ning vahepalaks või magustoiduks üks peotäis marju. Selliselt toimides oleme üheskoos lapse tervisele tugeva vundamendi ehitanud.

Meie toitudes on pähkleid, seemneid, õlivilju ja külmpress toiduõlisid.

Pähklites ja seemnetes on lapse areneva organismi jaoks hädavajalikke asendamatuid rasvhappeid ja palju mineraalaineid. Neis leidub oomega-9, oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid. Esimesed kaks rasvhapet on aga eriti tähtsal kohal, kuna keskmise eestlase toidulaual leidub neid vähe. Pähkleid ja seemneid lisame me küpsetistesse, salatitesse, osadesse pastatoitudesse ja vormiroogadesse, kotlettide paneeringutesse ja lisaks kasutame neid magustoitude ja putrude kaunistamisel. Salatites ja muudes külmtöödeldud toitudes kasutame alati rasvainena külmpress toiduõlisid. Osaliselt ka kuumtöödeldud (alla 175kraadisel kuumutamisel) toitudes, näiteks ekstra neitsioliiviõli. Tulevikus loodame kasutusele võtta ka kodumaise tudraõli, millel on väga hea kuumataluvus ja suurepärane rasvhappeline koostis, nimelt on tudraõli oomega-3 rasvhapete rikas, aga suitsemispunkt on julgelt üle 200 kraadi. Koduses toidus tasuks kindlasti eelistada rafineeritud rapsi- või päevalilleõlile külmpress toiduõlisid, järgides nende puhul õige hoiustamise ja kuumutamise juhiseid. Kommi asemel andke lapsele krõbistamiseks seemneid või pähkleid, lisage toitudele oomega-3 rasvhapete rikkaid jahvatatud linaseemneid, tudra- või tšiiaseemneid.

Täisteraviljad on tähtsad!

Oleme laste toitudes viinud miinimumini rafineeritud nisu ja riisi kogused, tulevikus loodame nende kasutamist veelgi vähendada. Kasutame valge nisujahu asemel erinevaid jahusid teistest teraviljadest, nagu odra-, rukki-, kaera- ja toortatrajahu. Toitudes kasutatav riis ja makaronid on osaliselt täistera ehk pruun riis, osaliselt rafineeritud. Leiba pakume vaid supi kõrvale, et hoida laste veresuhkru tase stabiilsena. Valget saia Sipsiku lasteaias ei pakuta.

Suhkrut minimaalselt!

Sipsiku lasteaia lapsed saavad organismile vajalikud suhkrud kätte naturaalsetest toiduainetest, nagu puuviljad, marjad ja teraviljad. Lisatud suhkrute sisaldus jääb menüüs julgelt alla 5g lapse kohta päevas. Keskmiselt 2-3g. Puuviljakonservide asemel valmistame magustoidud külmutatud või värsketest puuviljadest ja marjadest. Isegi leiba, sepikut ja karaskit valmistame jõudumööda kohapeal, et vähendada leivatoodetega menüüsse pääseva lisatud suhkru hulka. Poeleivad valime võimalikult madala lisatud suhkru- ja soolasisaldusega.

Piimatooted tasakaalu!

Sipsiku lasteaia menüüs on piimatooteid umbes kaks portsjonit. Eesti riiklikud toidusoovitused pakuvad piimatoodete optimaalseks ööpäevaseks koguseks kuni kolm potrsjonit. Seega jääb üks portsjon piimatooteid lapsele ka kodus tarbimiseks. Piimatoodete puhul on kõige olulisem, et need oleksid võimalikult naturaalsed ja oma loomuliku rasvasisaldusega. Parim piim on mahepiim ja sellest toodetud piimaproduktid. Meie saame mahepiimana kasutada nii piima, petti, kohupiima, jogurtit kui ka kodujuustu. Piimasaadusi sisaldavad meie menüüs pudrud, piimasupid, vormiroad, osad lihakastmed ja püreesupid, samuti osad magustoidud ja leivakatted.

Kala, muna, linnuliha ja loomaliha

Jälgime, et menüü sisaldaks keskmiselt vähemalt pool muna päevas. Muna on väga suure toiteväärtusega toiduaine ja laps vajab iga päev vähemalt ühe portsjoni (üks muna) iga päev. Kala pakume võimalusel kaks korda nädalas, ühel korral lõunasöögil põhiroana, teisel korral võileivakattena või põhiroana õhtusöögil. Iga päev pakume lõunasöögi põhiroana kas kala, linnuliha või loomaliha (siga, veis), et nädala lõikes oleks esindatud sea-, veiseliha, linnuliha ja kala. Üks päev nädalas on meil aga alati lihavaba, mis tähendab, et sel päeval on esindatud loomsetest saadustest vaid piimatooted või muna.

Sipsiku lasteaias ei kasutata maitsetugevdajat sisaldavaid toiduaineid ja lisaaineid sisaldavaid toitusid välditakse.

Toitude maitsestamiseks oleme leidnud maitsetugevdajat sisaldavatele tavapuljongipulbrile ja maitseainetele huvitavaid alternatiive. Kasutame eelkõige puhtaid maitseürte, ürdisegusid või värskeid maitsetaimi koos mõõduka soola ja pipraga. Toitudele maitsenüansi andmiseks kasutame ka pisikeses koguses ingverit, tšillit, kurkumit ja teisi maitsevilju ja vürtse, kuid täpselt sellises koguses, et toit last ei kõrvetaks.

Toiduainete kvaliteet ja päritolu

Tervist toetava toidulaua saab tagada ainult sellisel juhul, kui kasutatav tooraine on naturaalne ja värske. Paljud tavatoiduained on suures osas töödeldud, mis tähendab, et lisaks tooraine kasvatamisel lisatud sünteetiliste väetiste, taimekaitsevahendite ja ravimite kasutamisele, lisatakse toiduaine töötlemisel kirka värvi saamiseks, pikema säilivusaja ja paremate maitseomaduste saavutamiseks või muudel põhjustel erinevaid sünteetilisi lisaaineid (säilitusained, värvained, maitse- ja lõhnatugevdajad jms), mis mõjuvad lapse pisikesele organismile tunduvalt ohtlikumalt kui täiskasvanule! Sipsiku lasteaias kasutatakse puhtaid toiduaineid, milles ei ole sünteetilisi lisaaineid ning mis on töötlemata või võimalikult vähe töödeldud. Osaliselt kasutame ka mahetoodangut ja talutooteid, mille osakaalu püüame vastavalt võimalustele pidevalt suurendada ning eelistame Eesti päritolu toiduaineid.

Lõpuks räägib meiega ikkagi tühjaks söödud taldrik ja pudrune suu!

Laps hoolib alateadlikult oma tervisest väga ja kui ta teab, mis on talle hea ja mis mitte, teeb ta oma valikuid osavamalt! Ta õpib nii kodus kui lasteaias ja seetõttu soovime meie Sipsiku lasteaias anda lastele eluks kaasa teadmised tervist hoidvast eluviisist. Meie eesmärgiks on õpetada lapsed hästi sööma, et nad kasvaksid tugevateks, energilisteks ja terveteks noorteks ja täiskasvanuteks! Uute maitsetega harjumine ja harjutamine on pikk protsess, mis nõuab järjepidevust ja kannatlikkust. Ärge andke alla ka teie – lapsevanemad! Sipsiku lasteaia lapsed on tervislikud toitumispõhimõtted omaks võtnud ja taldrikud/kausid on peaaegu alati tühjaks söödud!

Paindlikku järjekindlust ning julgust ja tahet harjumuste ümberkujundamiseks!

Reelika Õigemeel

Toitumisnõustaja

RecteMente OÜ

www.toitutargalt.ee

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.