download

Teadlased on jõudnud järeldustele, et kui vanemad on lapse suhtes tähelepanelikud, avatud ja hoolivad, siis loovad nad sellega turvalise kasvukeskkonna, mis omakorda aitab kujundada lapse kõrgemat enesehinnangut. Laps kasvab enesekindlaks ning ennast ja teisi austavaks, ta saab tulevikus paremini hakkama nii raskuste kui ka ebameeldivate olukordadega, suhtub endasse positiivselt, usub enda võimetesse ning suudab rõõmu tunda teiste inimeste edusammudest. Samuti suudab ta enda ja oma sisukohtade eest seista ja on valmis oma vigu tunnistama.

Mõned soovitused, kuidas olla toeks lapse enesehinnangu kujundamisel :

  • Väljendage oma positiivseid tundeid (nt Ma hoolin sinust väga; Ma olen sinu üle rõõmus ja uhke; Ma olen sinuga koos õnnelik ) võimalikult sageli.
  • Kasutage oma kõnes hindavaid ja armastavaid sõnu. Lapse psüühika tugevneb, kui ta kuuleb, et ta on hea, tore, tähtis ja kallis.
  • Andke lapse heale käitumisele positiivne tagasiside ning olge kiitmisel konkreetne (nt Mulle väga meeldis, kuidas sa täna…; Ma olin sinu üle nii uhke, kui sa…, aitäh sulle, et sa … ).
  • Tunnustage lapse pingutusi ja saavutusi (nt Sa nägid tõesti palju vaeva; Ma nägin, et sa tõesti püüdsid; Eelmisest nädalast saadik olen ma märganud suurt edasiminekut…, Sa võid enda üle uhkust tunda, sest …).
  • Püüdke leida kuus positiivset asja ühe negatiivse kohta - see hoiab olukorra tasakaalus ning suurendab lapse eneseusku! Lapse iseloom ei arene õiges suunas, kui teda süüdistatakse, vaid kui teda suunatakse ja innustatakse. Vahetage kriitika julgustamise vastu.
  • Leidke lapse jaoks aega ja tähelepanu – lapsed eelistavad pigem negatiivset tähelepanu kui tähelepanu puudumist. Ennetage lapse tähelepanu võitmist sellisel viisil!
  • Lapse enesehinnangu toetamiseks suunake last mängima omaealistega. Suheldes endast vanemate kaaslastega peab ta kasutama suhtlusoskusi, mida ta veel ei valda – laps võib tunda ennast saamatuna. Aidake tal mõista, et igaüks teeb vigu ja need vead aitavad meil õppida. Selgitage talle, et kui ta teeb vea ühes asjas, ei tähenda see, et ta eksiks kõikides asjades.
  • Kinnitage lapsele, et teil on temasse usku („Ma tean, et sa saad sellega hakkama!“).
  • Aidake lapsel end tundma õppida läbi arutluste: Mis sina arvad …? Kumb sulle rohkem meeldib? Mis sulle selle juures meeldib? Mida sa tundsid …?
  • Andke lapsele väikesed kohustused ehk laske lapsel ennast aidata – akvaariumikaladele toidu panemine, oma riiulitelt tolmu pühkimine, taimede kastmine jms.
  • Pidage kinni oma lubadustest ning ärge lubage lapsele mitte midagi sellist, mida teil ei ole niikuinii plaanis täita. Laps õpib austama nii teisi kui iseennast ning käituma teistega sarnasel viisil.
  • Vältige keelekasutust, mis võib lapse enesehinnangut kahjustada:
  • ärge halvustage – sa käitud nagu tita
  • ärge sildistage – sa oled laisk; sa oled tülitekitaja; sa ei püüagi; ma tunnen sind küll.
  • Ärge võrrelge oma last teistega – Sinu õde sellises olukorras; Mart ei kohtleks oma iialgi nii nagu sina; mina sinu vanusena…
  • Ärge liialdage ega üldistage ehk vältige sõnade/fraaside nagu alati, mitte kunagi kasutamist – alati sa …; sa ei oska kunagi midagi õigesti teha; sinust ei saa kunagi….
  • Ärge tekitage lapses süütunnet – nüüd sinu pärast mul …; sa ajad mu juuksed halliks jms.
  • Lapse iseseisvust ja enesekindlust arendades osake ise õigel ajal tagasi tõmbuda. Julgustage teda probleemi ise lahendama. Kuulake teda, kuid ärge tehke midagi tema eest ära.
  • Tegutsedes õpib laps kasutama oma teadmisi ning muutub iseseisvamaks.
  • Toetage last ja püüdke mõista tema muret, kuid ärge laske end emotsioonide tormi kaasa tõmmata. Laps vajab täiskasvanut, kes talub kõiki tundeid ja püüab hoida kontrolli all ka keerukaid olukordi.


Kasutatud kirjandus: „Tugevaks armastatud lapsed“, Mervi Juusola, 2011