download

6-7-aastase lapse arengust

Kesksel kohal on jätkuvalt aktiivne tegutsemine, millest tähtsaim on mäng. Mängudes matkitakse peamiselt täiskasvanute tegevust ja käitumist, imiteeritakse rollisuhteid ja rollidele esitatud reegleid. Grupis hakkab lastel kujunema oma positsioon, organisaatori oskused ja harjumused.

Selles vanuses laps püüab kõigega iseseisvalt hakkama saada ning on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute suhtes. Tegutsedes toetubki ta oma tegevuse kohta tulnud tagasisidele, eakaaslaste antud hinnangutele ja võrdlusele teistega. Lähedastelt inimestelt otsib 6-7-aastane laps vastastikkust mõistmist ja kaasaelamist oma tunnetele.

Lasteaias on koolieelikute päevakavas tegevusi, mis soodustavat sujuvat sisseelamist kooliellu. Enam tähelepanu pööratakse psüühiliste protsesside, taju, mälu, kujutluste ja mõttetöö arendamisele ning õppimise alusoskuste kujundamisele. Koolivalmiduse puhul on olulised kolm arenguaspekti: vaimne, sotsiaalne ja füüsiline.

Lapse füüsiline areng hõlmab kõigepealt lapse tervislikku üldseisundit. Tähtsad on ka liikumisaktiivsus ning vastupidavus, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist. Kehalisest arengust oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime.

Vaimne areng on seotud kindlate oskuste ja omadustega:

  • Vaatlusoskus. Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt; on võimeline tähelepanu ülesandele koondama ka siis, kui see tundub talle igavavõitu;
  • Kuulamisoskus. Laps oskab kuulata vanemate, õpetajate ja eakaaslaste juttu seda katkestamata; ta jälgib, paneb tähele ja peab meeles täiskasvanu seletusi;
  • Võrdlemis-, järjestus-, mõõtmis-, loendamis- ja rühmitamisoskus. Oskab järjestada esemeid suuruse, pikkuse, kõrguse või kuju järgi; Tunneb ja nimetab lihtsamaid kujundeid (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik); Oskab pilguga haaramise või loendamise teel kindlaks teha esemete arvu; teeb vahet heledamatel ja tumedamatel värvidel.
  • Kujutlus ruumist. Laps tunneb ruumiga seotud põhimõisteid (all, üleval, peal, kohal, vahel) ning oskab neid praktikas rakendada;
  • Arusaam ajast. Laps teab oleviku, mineviku ja tulevikuga seotud sõnu (eile, täna, homme) ning oskab kirjeldada sündmuste ajalist järgnevust (järgmisel aastal, eelmisel nädalal).
  • Teab nädalapäevade ja kuude nimetusi ning nende järgnevust. Teab, mitu päeva on nädalas ja mitu kuud aastas. Teab aastaaegadele iseloomulikke tunnuseid ning aastaaegade järgnevust; Väljendusoskus. laps leiab iga eseme või nähtuse kirjeldamiseks sobiva sõna ning teab nende sõnade tähendust. Oskab selgitada sõnu ja kirjeldada mõnda eset, sündmust, nähtust.
  • Suudab leida sarnastele asjadele ühise üldnime. Väljendusoskuse alaliik on jutustamisoskus: laps on võimele jutustama oma kogemustest, suudab rääkida pildi põhjal ning jutustada kuuldud loost või nähtud filmist. Oskab rääkida endast (eristab mõisteid ees- ja perekonnanimi, teab enda vanust, sünnikuupäeva ning kodust aadressi) ja oma tegevustest ning kavatsustest; Lisaks väljendusoskusele on oluline ka hääldus. Omandatud peaks olema kõikide eesti keele häälikute õige hääldus. Kõne peaks olema hästi mõistetav ka võõramale täiskasvanule.


Sotsiaalne areng:

Soov õppida. Huvi uute teadmiste ja oskuste vastu. Vanem saab lapse huvi hoida ja õhutada, jagades lapsele positiivseid signaale, mis on seotud õppimisega. Soov töötada koos täiskasvanuga.
Soov tegutseda koos eakaaslastega. Ühine tegutsemine konkreetses ruumis ja ajal tähendab lapsele oskust töötada koos teistega, kuulata kaaslasi ja taandada vajadusel iseennast. On normaalne, et koolieelses eas ja varases koolieas tekivad lastevahelised konfliktid kergelt ja kulgevad ägedalt, kuid kestavad enamasti lühikest aega. Vastandumistele aitab kaasa emotsionaalsus: laps on vahetu ja erutub kiiresti, mis on põhjustatud sellest, et närviprotsessid liiguvad peaaju suurte poolkerade koores kiiresti. Kuid järgmine stiimul, uus tegevus, uus mulje peaks eelmise peatselt „kustutama“.
Soov lõpetada ettevõetud tegevus. Laps on suutlik viima alustatud tegevuse lõpuni.
Kohanemisvõime. Et kooliga kohanemine oleks lapsele sujuvam, tutvustage talle, et koolis kehtivad reeglid, tavad, rituaalid, lubatu ja keelatu võivad olla teistsugused kui kodus ja lasteaiast.
Toimetulek eneseteenindamisega. Kooli minev laps peaks hakkama saama riidesse panemisega, sh nööpide kinni panemisega ja paelade sidumisega. Vanema abi võiks piirduda sellega, et ta ostab lapsele mugavalt selga käivad riided.
Tahtelise käitumise elemendid. Laps on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks.

Kasutatud kirjandus:
„Kooskasvamine“, Anna Wahlgren, 2008
„Juba kooli!“, Loone Ots, 2008