download

4-5-aastaste laste arengust ja arengu toetamisest:

4-5-aastane laps on aktiivne tegutseja, kes omandab uusi teadmisi praktiliste kogemuste ja kõne kaudu. Ta naudib rühma kuulumist, eakaaslaste seltsi ja ühistegevusi ning teeb meelsasti eesmärgi saavutamiseks koostööd. Kuid selles vanuses on laps eriti tundlik teiste hinnangute suhtes – need mõjutavad otseselt tema enesehinnangut. Lapse enesehinnangu toetamiseks rõhutage võimalikult sageli lapse tugevaid külgi ning ebaõnnestumiste korral lohutage last.

Selles vanuses lapsed üldiselt naudivad eakaaslaste seltskonda. Seega võimaldage lapsel suhelda eakaaslastega – laps kogeb ja harjutab oma suhtlus – ja sotsiaalseid oskusi ning õpib teistega arvestama. 4-5-aastase lapse kõne areng peaks võimaldama lahendada arusaamatused sõnaliselt. Õpetage teda probleemsetes olukordades probleeme sõnaliselt lahendama ning selgitage talle, millised eelised on sõnalisel lahendusel. Vajadusel harjutage seda.

4-5-aastane laps tegutseb lühikest aega iseseisvalt, kuid tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi. Eakaaslased mõjuvad motiveerivalt ning koos nendega tegutseb enamasti meelsasti. Ta on võimeline keskenduma huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit. Tal on ettekujutlus numbritest, tähtedest ja sümbolitest ning ta oskab vaadelda ja märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid.

4-aastaste laste hääldamine hakkab lähenema keelenormile, üksikuid raskusi võib esineda pikemate sõnade, tundmatute sõnade ja konsonantühendite (eriti /r/, /s/ ja /k/ häälikut sisaldavate) hääldamisel. Hääldamise areng ja arendamine on seotud häälikute kuulmise ja eristamise ning üldise kõne arenguga. Korrektse hääldamise aluseks on artikulatsiooniaparaadi osade – keele, huulte, pehme suulae, lõualiigese – hea toonus ja liikuvus. Lapsed õpivad õigesti hääldama täiskasvanu kõnet kuulates ja jäljendades. Nagu ka muud kõne elemendid, omandavad lapsed õige häälduse erineva kiirusega. Eesti keelt kõneleval lapsel peaks hääldus (nii silbi- ja vältestruktuur kui ka häälikkoostis) olema välja kujunenud umbes 5a vanuselt.

Soovitusi lapse kõne arendamiseks:

  • Lapse kõne ja väljendusoskuse soodustamiseks saatke oma tegevust kõnega ja vestelge lapsega igapäevategevuste käigus võimalikult palju. Eeskuju toel õpib laps paremini ja julgemalt väljenduma ning nii paranevad ka tema sõnakasutus ja lauseehitus.
  • Kasutage oma kõnes võimalikult palju omadussõnu ja erinevaid mõisteid. Detailide nimetuste ja omadussõnade mõistmise ja kasutamisoskuse kujundamiseks võib kasutada piltide ja joonistuste täiendamist ning võrdlemist (näiteks pikad mustad patsid, lühikesed heledad juuksed; ümmargune/kandiline nägu jne).
  • Innustage last oma kogemustest, tegevustest ja soovidest rääkima ja nende üle arutlema. Vajaduse korral täiendage lapse kõnet uute sõnadega või korrake lapse ütlust ise õigesti.
  • NB! See ei ole vigadele tähelepanu pööramine ja nende parandamine, vaid õige kõnenäidise andmine.
  • Laske lapsel reaalset eset või pildil kujutatud eset kirjeldada abistavate küsimuste või näidiskirjelduse abil. Näiteks õhutage teda kirjeldama, milline näeb välja maja, tuba, päkapikk, mis maitsega on toit jne.
  • Kuulmistähelepanu, kuulamisoskuse ja kõne arendamiseks jutustage või lugege lapsele sageli lühijutte ette ning laske lapsel kuuldud lugu võimalikult iseseisvalt teile jutustada ja/või esitage loo kohta küsimusi – nii jõuab ka laps kuuldud teksti mõtteni (ning selleks sobiva loo korral võiks ka lapse käest küsida, kuidas tema ise oleks sellises olukorras käitunud). Raamatut lugedes osutage detailidele ning tegelastele.


Kasutatud allikad: „Kooskasvamine“, autor Anna Wahlgren, 2008 „Lapse kõne arendamine“, koostajad Merit Hallop ja Marika Padrik, TÜ 2009